Kool asub minu elukohast umbes 20 minutit kestva jalutuskäigu kaugusel, kuid kerge see ei ole, kuna tee on pidevalt üles mäge. Esimene kord otsustasin jala minna, kuid arvan, et seda enam ei tee, sest kohale jõudes olin nii läbi ja ei tahtnud enam ühtegi sammu astuda. Ülikool asub ilusas kohas, ümberringi on igasugused põllud ja palju puid/põõsaid. Territooriumil ringi liikudes on selline tunne nagu oleks kuskile farmi sattunud. Registreerimine ISA üliõpilaseks läks lihtsalt, kuigi ei leidnud kohe vajalikku kohta üles, sest hooneid on palju ja ala on suur.
22. veebruaril algab kool ja portugali keele kursused peaksid olema märtsis. Ma arvan, et esimeses loengus saab olema väga huvitav, siis saan alles aru, millesse olen ennast mässinud. Siiamaani olen üritanud midagi rääkida ja lugeda portugali keeles. Eks esimeses loengus ole näha kas ja kui palju ma oskan keelt.
Kuna ilm oli sellel päeval mõnusalt soe, otsustasin peale kooli külastust mõnda parki minna. Kaardi pealt leidsin Jardim de Estrela-nimelise pargi, mis tundus mõnusa jalutuskäigu kaugusel, kuid jällegi oli enamus teed üles mäge ja kohale jõudes istusin esimesele ettejuhtuvale pingile maha ning otsustasin, et pargis ringi jalutamine jääb kaugemasse tulevikku, kui ma olen piisavalt tark, et kasutada Lissabonis ühistransporti kuhugi jõudmiseks. Kuid tee peale jäid igasugused ilusad kohad ja majad, mida saab avastada ainult jalutades. Lissabonis on iga tänav ja maja omaette vaatamisväärsus, mistõttu ma olen üritanud võimalikult palju jala käia ja ka vahemaad ei tundu kaardi pealt vaadates pikad, kuid päeva lõpus ikka kirun linna, mis asub seitsme künka otsas.
Õhtul kohtusin lõpuks ühe enda korterikaaslase Antonioga.
No comments:
Post a Comment