Madeiraaa

15. mai sõitsin mina Madeirale ja tagasi tulin 22. mai, vedajaks oli Easyjet.
Reis algas väikeste probleemidega. Ma pidin reisile minema koos ühe oma koolikaaslase Ameliega, temaga koos saare peal auto rentima ja ka Couchsurfingu võlusid avastama, kuid viimasel hetkel ütles ta reisi ära. Põhjuseks, et ta pani kogemata auto kinni Funchali asemel Faros ning autorendi firmast öeldi, et muuta ei saa ning raha ka tagasi ei saa(liiga hilja) ning see reis oli talle tekitanud juba liiga palju probleeme. Ja siis ma mõtlesin, et mis ma seal saarel üksinda peale hakkan, sest mina tahtsin igal juhul minna, aga õnneks oli samal ajal reisi planeerinud ka minu teised sõbrad ja nii me vurasimegi saare peal ringi väikese Ford Fiestaga, kus oli 5 inimest. Vahepeal oli küll selline tunne, et tuleb lükkama minna või auto annab otsad. Kuid hoolimata sellest, et ma leidsin lõpuks inimesed, kellega saart avastada, lõi Amelie mitte tulemine minu plaanid segamini ja alguses olin ma ikka väga vihane ja ka teised inimesed ei olnud minuga arvestanud, sest neil oli juba neljaliikmeline seltskond koos.
Ühe öö ma veetsin Couchsurfingu kaudu leitud kohaliku juures Funchalis ja kolm ööd olin ma teistega hostelis kolmes erinevas linnas. Iga õhtu jõime Madeira veini ja valmistasime hosteli köögis õhtusööki.

Madeira on ilus, kohe väga ilus. Saar on väga roheline ja seda just sealse kliima tõttu. Seda saart nimetatakse igavese kevade saareks ja temperatuurid on 20 kraadi ringi ning sajab päris palju.
Nelja päevaga tegime tervele saarele ringi peale, nii et mul sai seal enam-vähem kõik nähtud. Ja see ookean, sinisinine ookean, see oli võrratu vaatepilt ning need kaljud, mis tõusevad veest. Veel mulle meeldisid sealsed inimesed. Äärmiselt sõbralikud, kes lihtsalt naudivad elu sellel saarel, sest ega seal vist väga tõsiselt tööd ei tehta. Raha on antud selle saare ülesehitamiseks kõvasti-lõputud tunnelid ja enam-jaolt väga heas korras teed ning mitte mingeid jälgi suurest tormist, mis laastas sellel aastal Madeirat.

Ja nüüd tuleb reisi kõige parem koht. Kolmapäeval, 19. mail, kui pidime tagasi Lissaboni sõitma, tühistas Easyjet lennu tehniliste probleemide tõttu. Alguses muidugi keegi ei teadnud, et tehniliste probl. tõttu, kõik arvasid, et vulkaani tuha tõttu ning oli väike paanika, et millal me tagasi saame, kuhu me ööseks läheme, kuidas me uued piletid saame jne. Meie seltskond sai uued piletid alles laupäeva hommikuks ehk siis kaks täis päeva veel Madeiral.
Uue pileti järjekorras seistes kostus lõpuks kõrvu lennu ärajäämise põhjus ning et Easyjet paigutab inimesed hotelli, mistõttu mina rahunesin maha, kuna Lissabonis mind väga midagi ees ei oodanud ning vähemalt on koht, kus magada ning raha selle eest välja ei pea käima. Mõtlesin, et Easyjet hostelisse ei pane, kuid hotellist midagi väga loota ei maksa, sest tegemist on ju odavlennufirmaga. Kuid hotelli jõudes oli üllatus väga suur. Easyjet oli meid paigutanud 5* hotelli Pestana Grand (nendele, kes tahavad järgi vaadata, kus ma kolm ööd veetsin) ja saabudes ootas meid isegi õhtusöök, kuigi kell oli juba pool 12 õhtul. Süüa saime nende päevade jooksul kõvasti, sest meie midagi maksma ei pidanud ning toit oli uskumatult hea. Selline tunne oli, et muud ei tee kui sööd (ja päevitad)- kui lõunasöögi aeg oli, siis kõht oli veel hommikusöögistki täis.



Hotell oli väga ilus, kohe ookeani ääres, nii et basseini ääres päevitades oli vaade ookeanile. Pärast sellist kogemust/vedamist ei tundu mulle enam miski uskumatu. Nii mõnigi kord hotellis süües, ma lihtsalt muigasin, sest see tundus nii ebareaalne, nagu filmis. Nendel kahel päeval oli super ilm, ma ei kandnud mingeid rahalisi kahjusid lennu ärajäämise tõttu, lend jäeti ära just tehn. probl., mitte tuha tõttu ja koolis ei toimunud midagi nendel päevadel, lihtsalt kaks päeva unistuste puhkust.
Reis algas natuke halvasti aga lõppes väga hästi. Siiani uskumatu, kuidas ühel inimesel vedada võib.

Espírito Santo

11. mail külastas Rooma paavst Benedictus XVI Lissaboni. Kõik teadsid sellest ja kõik rääkisid sellest ning tundub, et see oli Lissaboni jaoks aasta tippsündmus (täiesti arusaadaval põhjusel tegelikult, sest umbes 90% portugallastest on katoliiklased).

Selle puhuks tehti isegi väljak Praca do Comercio, kus paavst pidi esinema, põhjalikult korda ja ilusaks. Iga tänava nurgal ja bussipeatuses vaatas sulle otsa Rooma paavst ehk siis seda sündmust reklaamiti korralikult, sellepärast mulle tunduski see kui lihtsalt üritusena, kus üks inimene esineb ja inimesed kuulavad ning seda üritust on vaja reklaamida, et inimesed ikka kohale tuleksid. Selle ürituse reklaamimine sellises mahus tundus minu jaoks natuke vale, selline tunne nagu mingi superstaar tuleks.
Alguses ma ei plaaninud üldse minna, sest ma ei ole usklik ja minu jaoks tundus see tähtsusetu, et Rooma paavst tuleb Lissaboni, kuid uudishimu sai minust võitu ning otsustasin, et käin vaatan korraks seda rahvamassi, kes on paavsti kuulama tulnud ning võibolla näen isegi paavsti mobiili(pope mobile).

Kuid minu korraks vaatamine lõppes sellega, et ma jäin sinna lõpuni. Teel sinna ma kohtasin enda kursakaaslast ja nii ma läksin inimeste vooluga kaasa aina lähemale Rooma paavstile. Kahjuks nägin kõike toimuvat ekraani vahendusel ühel teisel väljakul, aga üritus oli ilus. Mitte et ma nüüd katoliiklaseks oleks hakanud, aga see kuidagi mõjus mulle-ilm oli hea, muusika oli ilus ja need inimesed, kelle keskel ma seisin, olid tulnud sinna õige asja pärast. Nad palvetasid ja tegid või ütlesid endamisi midagi, millest mina midagi ei tea. Terve õhtu ma tundsin kuidagi sisemist rahu.

Natuke naljakas oli minu jaoks see värk samuti. Kogu see toimetamine ümber paavsti. Laval oli umbes neli valgete kitlitega meest, kes tegelesid paavstile mütsi pähe panemisega, prillide andmisega ja padja kohendamisega. Eriti naljakas oli mütside vahetamine. Kui paavst istus, pandi talle pähe metallist torbik ja kui ta kõnet pidas või palvet luges, võeti tal see ära ning asemele pandi selline valge väike mütsike, mida kõik kindlasti näinud on. Ja siis oli veel igasugust asjatoimetamist, mille täpset tähendust mina ei tea, võin ainult aimata. Üks oli näiteks mingisuguste kommide jagamine. Loodan, et ma ei jäta väga rumala inimese muljet, kes ei tea midagi katoliiklusest.
Tegelikult see Rooma paavst tundus täiesti muhe vana ja sellel üritusel käimine muutis natuke minu arvamust tema kohta, et tal on täiesti oma koht siin maailmas olemas.

Ma olen väga rahul, et ma lõpuks ikka otsustasin sinna minna ja jääda ka kauemaks, kui ma esialgselt plaanisin. Kuigi ma vaatasin üritust ekraani vahendusel, oli see teine asi kui kodus televiisorist vaadata.
World peace.

Päikest!

Jänesed ja muud tegelased

Pole pikka aega kirjutanud ja mõtlesin, et võtan ennast käsile ning üritan natuke kirjutada, mis ma siin teinud olen, sest kunagi sai ju blogi alustatud ja mõned minu blogi lugejad peaksid ka eksisteerima.

Üks huvitavamaid kuid õudsemaid sündmusi on minu jaoks siiani olnud jäneste tapamaja külastus. Nimelt ühes aines (Avaliação da qualidade e segurança) peavad õpilased külastama erinevaid ettevõtteid ning pärast analüüsima sealt pärinevat toodet. Ma ootasin seda külastust suure huviga, kuid ma ei olnud valmis selleks, mis ma seal nägin. Vaatepilt oli suht kohutav ja ma mõtlesin et hakkan pärast õudusunenägusid nägema. Ma pidasin enam-vähem vastu, kuid hästi ennast ei tundnud seal.
Jänese liha on Portugalis suhteliselt populaarne ja liha pidi väga hea maitsega olema. Võibolla üks päev, kui ma olen unustanud, mis ma seal nägin, siis isegi proovin.

Eelmisel nädalal oli minu esimese kirjaliku töö tähtaeg ja selle ettekanne piimatehnoloogias. Töö tegin koos enda korterikaaslaste Mario ja Antonioga. Oli hea üle tüki aja midagi teha. Kirjalik töö tuli kahekeelne: Mario ja Antonio kirjutasid hispaania keeles ja mina kirjutasin enda osa inglise keeles, kuid power pointi esitluse otsustasime teha portugali keeles. Mina rääkisin oma jutu sinna juurde ikka inglise keeles, sest minu portugali keele oskus ei ole esitluse jaoks väga hea, nii et olukord oli suhteliselt omapärane-ma lugesin portugali keelset teksti, kuid väljendasin ennast inglise keeles. Tundus et õppejõud jäi rahule ja õpilased kiitsid minu inglise keele oskust. Kaks kirjalikku tööd tuleb selles aines veel teha ja arvatavasti mai lõpp tuleb päris kiire, sest juuni alguses on juba esimene eksam. Kuidas ma eksami kirjutan, seda veel ei tea.

Nüüdseks on läbi saanud ka portugali keele kursus. Tore kursus ja hea oli keelt õppida, nüüd suudan ka tänaval eksinud turisti aidata ning vastata mõnele õppejõu küsimusele. Üritan nüüd ise edasi õppida ja keelt ka rohkem kasutada.
Ühel reedel käisin kooli peol. Palju huvitavaid inimesi ja hea muusika, sai kõvasti tantsitud, ning väljas oli mõnusalt soe.

15. mai sõidan Madeirale ning 2. juuliks on tagasisõidu pilet koju. Võibolla tulen Portugali tagasi, üks väike praktikakoht viinamarjaistanduses terendab silme ees.

Pildid koolist ja seal leiduvatest asjadest.




Järgmise korrani.