11. mail külastas Rooma paavst Benedictus XVI Lissaboni. Kõik teadsid sellest ja kõik rääkisid sellest ning tundub, et see oli Lissaboni jaoks aasta tippsündmus (täiesti arusaadaval põhjusel tegelikult, sest umbes 90% portugallastest on katoliiklased).
Selle puhuks tehti isegi väljak Praca do Comercio, kus paavst pidi esinema, põhjalikult korda ja ilusaks. Iga tänava nurgal ja bussipeatuses vaatas sulle otsa Rooma paavst ehk siis seda sündmust reklaamiti korralikult, sellepärast mulle tunduski see kui lihtsalt üritusena, kus üks inimene esineb ja inimesed kuulavad ning seda üritust on vaja reklaamida, et inimesed ikka kohale tuleksid. Selle ürituse reklaamimine sellises mahus tundus minu jaoks natuke vale, selline tunne nagu mingi superstaar tuleks.
Alguses ma ei plaaninud üldse minna, sest ma ei ole usklik ja minu jaoks tundus see tähtsusetu, et Rooma paavst tuleb Lissaboni, kuid uudishimu sai minust võitu ning otsustasin, et käin vaatan korraks seda rahvamassi, kes on paavsti kuulama tulnud ning võibolla näen isegi paavsti mobiili(pope mobile).
Kuid minu korraks vaatamine lõppes sellega, et ma jäin sinna lõpuni. Teel sinna ma kohtasin enda kursakaaslast ja nii ma läksin inimeste vooluga kaasa aina lähemale Rooma paavstile. Kahjuks nägin kõike toimuvat ekraani vahendusel ühel teisel väljakul, aga üritus oli ilus. Mitte et ma nüüd katoliiklaseks oleks hakanud, aga see kuidagi mõjus mulle-ilm oli hea, muusika oli ilus ja need inimesed, kelle keskel ma seisin, olid tulnud sinna õige asja pärast. Nad palvetasid ja tegid või ütlesid endamisi midagi, millest mina midagi ei tea. Terve õhtu ma tundsin kuidagi sisemist rahu.
Natuke naljakas oli minu jaoks see värk samuti. Kogu see toimetamine ümber paavsti. Laval oli umbes neli valgete kitlitega meest, kes tegelesid paavstile mütsi pähe panemisega, prillide andmisega ja padja kohendamisega. Eriti naljakas oli mütside vahetamine. Kui paavst istus, pandi talle pähe metallist torbik ja kui ta kõnet pidas või palvet luges, võeti tal see ära ning asemele pandi selline valge väike mütsike, mida kõik kindlasti näinud on. Ja siis oli veel igasugust asjatoimetamist, mille täpset tähendust mina ei tea, võin ainult aimata. Üks oli näiteks mingisuguste kommide jagamine. Loodan, et ma ei jäta väga rumala inimese muljet, kes ei tea midagi katoliiklusest.
Tegelikult see Rooma paavst tundus täiesti muhe vana ja sellel üritusel käimine muutis natuke minu arvamust tema kohta, et tal on täiesti oma koht siin maailmas olemas.
Ma olen väga rahul, et ma lõpuks ikka otsustasin sinna minna ja jääda ka kauemaks, kui ma esialgselt plaanisin. Kuigi ma vaatasin üritust ekraani vahendusel, oli see teine asi kui kodus televiisorist vaadata.
World peace.
Päikest!
No comments:
Post a Comment