Monday, May 31, 2010

Madeiraaa




15. mai sõitsin mina Madeirale ja tagasi tulin 22. mai, vedajaks oli Easyjet.
Reis algas väikeste probleemidega. Ma pidin reisile minema koos ühe oma koolikaaslase Ameliega, temaga koos saare peal auto rentima ja ka Couchsurfingu võlusid avastama, kuid viimasel hetkel ütles ta reisi ära. Põhjuseks, et ta pani kogemata auto kinni Funchali asemel Faros ning autorendi firmast öeldi, et muuta ei saa ning raha ka tagasi ei saa(liiga hilja) ning see reis oli talle tekitanud juba liiga palju probleeme. Ja siis ma mõtlesin, et mis ma seal saarel üksinda peale hakkan, sest mina tahtsin igal juhul minna, aga õnneks oli samal ajal reisi planeerinud ka minu teised sõbrad ja nii me vurasimegi saare peal ringi väikese Ford Fiestaga, kus oli 5 inimest. Vahepeal oli küll selline tunne, et tuleb lükkama minna või auto annab otsad. Kuid hoolimata sellest, et ma leidsin lõpuks inimesed, kellega saart avastada, lõi Amelie mitte tulemine minu plaanid segamini ja alguses olin ma ikka väga vihane ja ka teised inimesed ei olnud minuga arvestanud, sest neil oli juba neljaliikmeline seltskond koos.
Ühe öö ma veetsin Couchsurfingu kaudu leitud kohaliku juures Funchalis ja kolm ööd olin ma teistega hostelis kolmes erinevas linnas. Iga õhtu jõime Madeira veini ja valmistasime hosteli köögis õhtusööki.

Madeira on ilus, kohe väga ilus. Saar on väga roheline ja seda just sealse kliima tõttu. Seda saart nimetatakse igavese kevade saareks ja temperatuurid on 20 kraadi ringi ning sajab päris palju.
Nelja päevaga tegime tervele saarele ringi peale, nii et mul sai seal enam-vähem kõik nähtud. Ja see ookean, sinisinine ookean, see oli võrratu vaatepilt ning need kaljud, mis tõusevad veest. Veel mulle meeldisid sealsed inimesed. Äärmiselt sõbralikud, kes lihtsalt naudivad elu sellel saarel, sest ega seal vist väga tõsiselt tööd ei tehta. Raha on antud selle saare ülesehitamiseks kõvasti-lõputud tunnelid ja enam-jaolt väga heas korras teed ning mitte mingeid jälgi suurest tormist, mis laastas sellel aastal Madeirat.

Ja nüüd tuleb reisi kõige parem koht. Kolmapäeval, 19. mail, kui pidime tagasi Lissaboni sõitma, tühistas Easyjet lennu tehniliste probleemide tõttu. Alguses muidugi keegi ei teadnud, et tehniliste probl. tõttu, kõik arvasid, et vulkaani tuha tõttu ning oli väike paanika, et millal me tagasi saame, kuhu me ööseks läheme, kuidas me uued piletid saame jne. Meie seltskond sai uued piletid alles laupäeva hommikuks ehk siis kaks täis päeva veel Madeiral.
Uue pileti järjekorras seistes kostus lõpuks kõrvu lennu ärajäämise põhjus ning et Easyjet paigutab inimesed hotelli, mistõttu mina rahunesin maha, kuna Lissabonis mind väga midagi ees ei oodanud ning vähemalt on koht, kus magada ning raha selle eest välja ei pea käima. Mõtlesin, et Easyjet hostelisse ei pane, kuid hotellist midagi väga loota ei maksa, sest tegemist on ju odavlennufirmaga. Kuid hotelli jõudes oli üllatus väga suur. Easyjet oli meid paigutanud 5* hotelli Pestana Grand (nendele, kes tahavad järgi vaadata, kus ma kolm ööd veetsin) ja saabudes ootas meid isegi õhtusöök, kuigi kell oli juba pool 12 õhtul. Süüa saime nende päevade jooksul kõvasti, sest meie midagi maksma ei pidanud ning toit oli uskumatult hea. Selline tunne oli, et muud ei tee kui sööd (ja päevitad)- kui lõunasöögi aeg oli, siis kõht oli veel hommikusöögistki täis.



Hotell oli väga ilus, kohe ookeani ääres, nii et basseini ääres päevitades oli vaade ookeanile. Pärast sellist kogemust/vedamist ei tundu mulle enam miski uskumatu. Nii mõnigi kord hotellis süües, ma lihtsalt muigasin, sest see tundus nii ebareaalne, nagu filmis. Nendel kahel päeval oli super ilm, ma ei kandnud mingeid rahalisi kahjusid lennu ärajäämise tõttu, lend jäeti ära just tehn. probl., mitte tuha tõttu ja koolis ei toimunud midagi nendel päevadel, lihtsalt kaks päeva unistuste puhkust.
Reis algas natuke halvasti aga lõppes väga hästi. Siiani uskumatu, kuidas ühel inimesel vedada võib.

No comments:

Post a Comment